Ma sain juba juunikuus muusikamajast sellise (mis all on) palve. Ja millalgi eelmisel nädalal sain selle valmiks. Ma vist ei lihtsalt tahtnud tunnistada endale seda, et see kõik on juba läbi. Aga noh, õnneks juba ülehomme saan jälle Viljandisse reisida! 

Tere Ulla!
Kirjutan Sulle, kuna sooviksin Sinult väikest ülevaadet Viljandis veedetud
aastast. Tahaksin selle välja panna ka meie kodulehele koos mõne toreda
pildiga, mis Sul ehk Viljandis veedetud ajast on? Ja saaksid ka selle
mulle saata? Näiteks mõned küsimused: (minu vastused on järel)

Kas saaksid kirjutada, milliseid emotsioone on TÜ Viljandi
Kultuuriakadeemias pärimusmuusikat õppimine Sinus tekitanud?

Ma olen saanud lähemale pärimusega ja õpinud hindama seda veel rohkem kui enne.
Soomlased ka hindavad oma pärimust, aga nad kasutavad seda palju vabamalt, üle
piiride. Ma arvan siis, et pärast seda Eestis õpitud aastat nad hakkavad mind kutsuma seal pärimuspolitseiks.

Mida on Eestis elatud aasta Sulle uut andnud?

Uue keele! Palju uusi sõpru!Kuidagi lõdvem elustiil ja uusi vaatenurki. Palju toredaid ja unustumatuid  mälestusi ja kogemusi. Aega ja vabadust.

Millise mulje meie õppejõud on Sulle jätnud, kas oled palju uut õppinud?

Mõnedes asjades ma õppisin palju uut, nagu regilaulamisest! Kõige parem õppejõud oli
Celia Roose, temalt ma õppisin kõige rohkem. Ma õppisin ka mängima parmupilli ja
nägin ja kogesin Eesti kõige imelisemaid kandleid ja mängustiile! See oli lahe.
Mõned õpetajad  tahaksin küll saata pedagoogiakursusele. Kõik minu Viljandi õpetajad
olid muusikaalsed ja andekad. Kuigi paar nendest ei osanud üldse õpetada ja siis ka
õpilastel olnud mingit võimalust nendelt midagi vastu võtta..
Õppekavva oleks hea võtta pedagoogia osa. Suurem osadest muusika õpilasdest
tulevad ikka muusikaõpetajad ja sellepärast aine on väga tähtis. Milliseid pedagoogilisi asju on tähtis õppida neil kes tulevikus  jazzlaulmist / torupilli / koolimuusikat õpetavad? Erinevaid praktikaid võiks olla ka minu meelest igal kursusel midagi, sest ise tegemine on õppimise meetodeist kõige parem ka õpetajaks õppides. Suur osa asjadest tuli mulle kordamisena, sest kokku see oli juba viies aasta kui ma pärismusmuusikad õppsin. Aga tegelikult see polnud üldse halb asi, sest ma õppisin niisama terve aeg eestikeelt, sest ma olin neid teisi asju juba õppinud! Kui võtame keele õppimise kaasa, siis ma õppisin hirmus palju, õige effektiivse õppimise aasta!

Mis Sulle kõige paremini meelde on jäänud sellest aastast?

Ma ei oska öelda ainult  üht asja, sest aasta on nii pikk aeg ja kalleid  mälestusi on mul pea täis! Aga näiteks esimene päev jäi meelde väga positiivselt. Kui ma tulin Viljandisse esimesel koolipäeval, ma ei oskand keelt, ega tundnud kohti või inimesi üldse ja kodu igatsus proovis tulla juba enne kui midagi oli alanud nii koolikaaslased tulid ja võtsid mind kohe kaasa sööma, küsisid õhtul nendega kontsertile, ja mängisid minuga terve päeva nii, et mulle jäi esimesest päevast väga hea meel! Teistest mälestustest meele peal on ansambel ja soolo-ettemängut, külas käimine vanade pillimeeste juures ja kahe kandlepäeval (sellest Pille Karraksele aitäh, et ta mulle neid korraldas), muusikatriaad, Pärismusmuusika aida kontserdid, mõned projektid kus ma sain olla kaastegevana!

Oma koha ma leidsin ka Viljandi gospelkoorist. Sealt ma leidsin kohe endamoodi Jumala hullud inimesed, kellega koos olin ka palju vabast ajast. Ma ootasin iga proovi ja sõpradega kohtumist väga, ja ei oleks tahtnud proovi lõppemist  enne kui viimane hääl kurgust välja tuleb (ja nii vahepeal juhtus ka)!

Mis oleks võinud meie poolt paremini korraldatud?

Koolis ma tundsin puudu ainult kahest asjast; suuremat  pilliruumi millega ma olen
Soomes harjunud. Ja õpilastele oma kööki, või vähemalt külmkappi ja mikro. Muusika on selline ala, et õpilased peavad harjutama tihti õhtuti ja koolis peab olema palju rohkem kui need, kes teisi asju õpivad ja sellepärast ainult peakooli restoraan ei piisa.

Erinevalt vahetusõpilase vaatepunktist mul pole midagi rääkida, sest mul pole meeles
midagi, mida saaks paremini teha! Vahepeal tundus, et minu koolikaaslased võistlesid
kes saaks olla minu paar või aidata mind milleski . Ma sain abi alati, kui küsisin ja sellest piisas nii kaua kui mul jätkus küsimusi (isegi kui olen ninatark ). Kui keegi läheb võõrasse kohta elama ja õppima, nii elu läheb küll raskemaks, aga sellega saab hakkama reipa  meelega ja avatud elustiiliga . Siis peab käima  läbi palju elu põhlisi asju mille peale ma Soomes ei tuleks ja erinevaid tundeid. Naljakas küll aga tundub nagu võõrale maale kolides oleksin ka kuidagi müstilisel moel sattunud oma juurtele.

Ok ja nüüd lõpuks veel selline pisikene paljastus: Ma küll kirjutasin selle ise, aga üks eestlane pois kes siin Kokkolas ka õppib parantas seda natuge lõpuks...